Uue kassi valimisel tuleb arvestada mitmete teguritega. Üks neist on see, kas valida puhtatõuline kass või mitte, ning mille poolest võivad nende vajadused ja iseloom erineda.
Kasside käitumisviis sõltub geneetilistest teguritest ja sotsialiseerumisperioodil saadud kogemustest. Sotsialiseerumisperiood on kassipoegadel lühike ja lõpeb umbes kaheksa nädala vanuselt. Samas jääb kassipoeg käitumismuudatustele vastuvõtlikuks, kuni ta on umbes kuue kuu vanune.
Sugupuuga kass
Puhtatõulised kassid moodustavad kasside populatsioonist kõigest väikese osa. Mõiste „sugupuu“ viitab üldiselt kassi vanemate ja esivanemate ajaloole. Sugupuu registreeritakse mõnes peamises kassitõugude registreerimisasutuses konkreetset tõugu olevaks ning see annab garantii tõuomadustele vastamisele ja kassi põlvnemisele.
Kas ma peaksin hankima puhtatõulise või segaverelise kassi?
Puudub õige või vale vastus, sest tegemist on isikliku eelistusega. Mõned inimesed eelistavad võtta kassi varjupaigast, ühendades nii heateo rõõmsa meelega, mis tekib kassi võtmisest.
Varjupaikadest võib mõnikord leida puhtatõulisi kasse, kuna paljud tõuklubid juhivad ka oma tõugu kodutute kasside päästeteenust.
Mõnikord otsivad kasvatajad kodusid ka kassidele, keda nad enam tõuaretuses ei kasuta, kuigi enamik aretajaid eelistab jätta need kassid endale, kui nad on steriliseeritud.
Valik, kas sugupuuga või sugupuuta, mõjutab tõenäoliselt kohta, kuhu kassi võtmiseks pöördute. Kui enamik puhtatõulisi lemmikloomi võetakse aretajate juurest, siis sugupuuta kasside päritolu on mitmekesisem. Levinuimaks allikaks on sõbra, naabri või varjupaikade juhuslik pesakond.
Miks valida puhtatõuline kass?
Tõug luuakse selektiivse ristamise teel, et saavutada kindlad füüsilised omadused: näiteks pikk karvastik, pea ja kõrvade kuju või saba. Valik mõjutab ka temperamenti ja käitumist. Seetõttu on individuaalse tõu iseloomuomadused üldiselt hästi määratletud. On palju raskem ennustada adopteeritud või päästetud kassipoegade temperamenti ja tõutute kasside fännid ütlevad Teile, et see on osa nende võlust. Enamik puhtatõuliste kasside fänne on huvitatud mitte ainult loomade ilust, vaid ka nende iseloomust.
Näiteks on ragdoll tuntud kui rahulik, vaikne kass, kes kohaneb uute kodudega rahulikult. Norra metskassidel on seltskondlik iseloom, mis teeb neist suurepärased lemmikloomad lastele, samas kui orientaalid on teadaolevalt nõudlikumad omaniku tähelepanu osas ja neil tekib oma inimestega tugev side. Iga puhta tõu omaduste ja nõuete tundmine aitab Teil valida kassi, mis vastab kõige rohkem Teie eeldustele.
Tänapäeval paistavad ragdoll, Maine coon ja Bengali kass olevat eriti populaarsed. Viimastel aastatel on tekkinud plahvatuslikult palju uusi tõuge, millel on väga spetsiifilised füüsilised omadused (näiteks karvutu sfinks, pehme lokkis karvaga reks ja sabata Mani kass.
Ilmselt valite tõu, mis tundub Teile ilusaim, kuid tähtsam on see, et tõu temperament ja käitumine oleks Teile sobiv. Rohkem teavet kassitõugude unikaalsete omaduste ja vajaduste kohta leiate meie tõuleidjast või külastades kassinäitust ja rääkides aretajatega.
Miks valida segavereline kass?
Kui kassitõule on alus pandud, hoitakse ainult üksikuid nõutavate füüsiliste omaduste ja temperamendiga kasse sigimiseks. Kui konkreetset omadust esineb vaid vähestel loomadel, võib genofond drastiliselt vähendada.
Kuna kvalifitseeruvaid loomi on väga vähe, on soovitud omaduste tagamiseks kahjuks vajalik teatud sugulusaretus. See protsess võib suurendada geneetiliste probleemide tekkimise ohtu. Kuid geneetilised testid on tõuga seotud geneetilisi häirete uurimiseks muutumas rohkem kättesaadavaks, et aretajad saaksid neid häireid vältida. Enamik kassiorganisatsioone julgustavad vastutustundlikku aretamist, järgides valikute ja intensiivse sugulusaretuse piiramise häid tavasid.
Mõned tõuaretajad aretavad teatud morfoloogilisi iseärasusi äärmuseni, mida tuntakse hüpertüübina. Näideteks on siiami- ja orientaaltõud, millel on üha järjest enam pikenenud pea, ja teiselt poolt pärsia ja eksootilised tõud, millel on üha lamedamad näod. Sellisel liialdatud konformsusel on anatoomilised ja füsioloogilised tagajärjed ning need võivad olla terviseprobleemide allikaks.
Segatõuliste ja segavereliste kasside genofond on suurem, mistõttu on pärilike haiguste esinemistõenäosus palju väiksem.
Kas puhtatõulise või segaverelise looma sugu on oluline?
Põhiküsimus on see, kas isaste ja emaste kasside käitumises ja iseloomus esineb märkimisväärseid erinevusi.
Sugudevaheline erinevus on puhtatõuliste kasside puhul raskemini märgatav, kuna looma iseloom on üks aretatavatest omadustest, et saaksite valida tõu, mis sobib kõige paremini teie eelistustega ja eluviisiga.
Segatõuliste kasside iseloomu prognoosimine on keerukam: aeg-ajalt väidetakse, et isased on külmema loomusega, sallivamad ja ekslevad kaugemale ning et emased eelistavad püsida kodu lähedal. Teisest küljest väidetakse ka, et emased võivad olla kodus domineerivamad, mis teeb teiste loomadega koos elamise raskemaks.
Sellegipoolest tuleb arvesse võtta, et paljud puberteedieas ilmnevad käitumiserinevused (nt isaste komme territooriumit uriiniga tähistada ja emaste jooksuaeg) lakkavad tavaliselt pärast kastreerimist.
Olenemata sellest, kas tegemist on segaverelise või puhtatõulise kassiga, on oluline meeles pidada, et iga kass on kordumatu ja loomade iseloom või nõuded elutingimustele võivad erineda. Vestelge aretajaga või varjupaigatöötajaga, kes oskab teile rääkida iga kassi iseloomust ja aitab teil leida looma, kes sobib kõige paremini teie eluviisiga ja võimalike eelistustega.
